Meie talu on rajatud 1850. aastatel kahe mõisavalla piirile, kus seda piiri tähistas kiviaed ja maanteel oli värav – sellest ka talu nimi Värava. Talu rajajad elasid varem, vähemalt Põhjasõja-järgsest ajast alates, mõnesaja meetri kaugusel Aksli talus ja meie, talu tänased omanikud, oleme selle suguvõsa otsesed järeltulijad.
Talu õuel püüab pilku 1893. aastal istutatud hobukastan, millel ümbermõõtu 3 meetrit ja 15 sentimeetrit. Selle kastani istutas praeguse peremehe Aado vanaisa Villem. Kastani-istiku tõi Villemile ja lasi mulda panna tema isa Aado – Pidula mõisa kärner, tänapäevase ametinimega – aednik.
Ka Selgase külas on varem olnud mõis – 1572. aastal Essenite suguvõsale läänistatud maavaldus, mis hiljem liitus Pidula mõisaga. Von Essenite suguvõsa peab seda mõisa oma algkoduks ja on kunagise mõisa-aseme tähistanud mälestuskiviga.
Selgase külas on haritud põldu, aetud tõrva ja põletatud lupja. Ahjude jäänuseid on tänagi mitmel pool näha. Enne teist maailmasõda töötas siin saeveski – oma aja suurimaid tööstusettevõtteid Saaremaal. Ja paeaugust on võetud kivi, tänapäevaselt öeldes: on kaevandatud dolomiiti. Ning kaevandatakse praegugi.
Angla pärandkultuurikeskus ja Kaali külastuskeskus on tehtud just Selgase dolomiidist. Seda kivi on kasutatud paljude ehitiste viimistlusmaterjalina, muuhulgas rahvusraamatukogu fassaadil. Dolomiit on levinumaid suveniirimaterjale siin Saaremaal. Kahe kilomeetri kaugusel asuv Pidula mõiski on ehitatud Selgase dolomiidist.
Selgasel, vanas põliskülas on täna 13 suitsu (talu).